KASUTAMISEKS VAID PIISAVA VANUSELISE POSITSIOONI SAAVUTANUD ISIKUTELE !
Kui oled terve elu olnud edasipüüdlik, töökas ja kohusetundlik ning ühel hetkel märkad, et ootamatult saabunud vanaduse väärikaks veetmiseks puuduvad nii vahendid kui ka võimalused, siis ära heida meelt – unusta kuldse klosetipotiga palee ja palmisaare kokteilid ning püstita kohalike kidurate pensionisammaste vahele iseenda õdus ja kaunilt proportsioneeritud vanaduspõlv. Ole nagu oled!
Ole vaene ja näe sedamoodi ka välja.
Pole mingit mõtet üritada noorte edukate tüüpide kombel rõivastuda, niikuinii see ei õnnestu. Korduvkasuta kõiki moest läinud hilpe, kuni need seljast kukuvad, sokke vaheta vaid siis, kui saad nad kätte kingi jalast võtmata. Iga rõivas saab uue hingamise, kui ta pahupidi selga panna!
Ole vana ja lõhna vastavalt.
Korraliku vanakese haistab ära juba kolme meetri kauguselt odava napsu ja viletsa tubaka isuäratava aroomi järgi. Kui olid varemalt karsklane, siis nüüd õpi jooma ja suitsetama, köhi kaaskodanike suunas ja sülita neile jala peale. Pese võimalikult harva, pohmellis peaga mine esimesse ettejuhtuvasse supelasutusse, oksenda basseini ja lase ennast lõpuks välja visata. Järgmine kord vali peaparanduseks mõni muu tervisekeskus.
Ole vana ja vaene, aga aktiivne.
Räägi igal pool kõva häälega, ühistranspordis mölise lakkamatult, istu klanitud härrasrahva kõrvale ja tee nilbeid märkusi. Ära jäta vahele ühtki „Vox populi“ saadet, pole tähtis, mis teemal see on, helista ja pajata hästi pikalt, kuni sind katkestatakse. Siis laena võõras telefon ja helista uuesti. Sõima kõiki poliitikuid ja parteisid, ülbitse nii noorte kui ka vanadega ning nori igaühega tüli. Ole erapooletult ebaõiglane!
Vanadus on viga, vaesus on patt – ole stiilne.
Nihva ära kõik, mis ripakil, isegi kui sul seda vaja pole. Sisenda endale, et oled seda väärt. Pommi karvastelt kaabakatelt suitsu ja narkotsi, kui veab, saad pealekauba peksagi. Lõhkine mokk ja latern silma all näitavad, et vanainimene on sotsiaalselt avatud!
Carpe diem, quam minime credula postero – olgu iga su päev kui kingitus.
Meesvanur peaks hommikuti kontrollima, ega tema hõredas habemes ei puudu tatitilk, naisvanurile sobib juustesse ämblikuvõrk, soovitavalt koos ämblikuga. Päeva aitab mööda saata füüsiline tegevus – prügikastide ja pargipinkide ümberlükkamine, pudelite puruksloopimine ja möödakäijate tülitamine. Jalutuskepi või karguga saab täiesti edukalt ootepaviljonide klaase katki koksida. Ekstreemspordi sõbrad võivad mõnel liiklussoonel ratastoolide võidusõitu harrastada. Õhtul tasub nina täis võtta, minna kontserdile või teatrisse ning muuta etendus võimalikult interaktiivseks. Siis pole öömajaga ka muret, selle korraldab politsei, sul pole vaja kunstinäitustel tukkumas käia.
Vanuri roll on hoida ühiskonna järjepidevust.
Säästa noori iseõppimise vaevast, näita neile ette, kuidas sigatseda, põikpäiset jora ajada ja leidlikult ropendada, need on väärt oskused. Iga diplomiga lontrus oskab öelda „pasarahe“, „natsisitt“ ja „euroopalikud väärtused“, kunstipäraste lateraalsete arabeskideni (nt „intentsionaalne antiventrikulaarne sündroom“ ehk riigikogu infotund) leiutamiseks puudub neil ealine pagas. Inglise keele pealetungi ajastul on tähtis päris väikestele meenutada emakeelseid vägisõnu, et nad ei unustaks igapäevase „fakkjuu“ kõrval ülemusi koduselt ka lihtsalt perse saata.
Proovi pensionär, löö kaasa emeriitus ja sa näed, et esialgu ebapiisavana tundunud vanadustoetus võimaldab sul oma järelejäänud päevi veeta piisavalt elujaatavalt, meeleolukalt ning täiesti vääritult!
23. september 2019
No comments:
Post a Comment