Friday, May 5, 2023

REFORM

 Tehisarult tekstide tellimine ja süüdimatu levitamine võtab muudkui hoogu. Teinekord on raske otsustada, mis on napakam, kas programm, operaator või hoopis valitud teema, näiteks „riigireform”.

 

    Valitsus, olles mõningate katsete läbiviimisest õiglaselt järeldanud, et tal on valijate täieline mandaat teha, mis pähe tuleb, asub rahva poolehoiule toetudes ellu viima riigi lõpp-reformi. Lõplik õnn kindlates kätes! Kuna pilt sellest targast kavast on liiga suur, et siia ära mahtuda, leppige vähendatud kujutisega:

 

    - Vabariigi õigusjärgsust jätkab Tallinna Vürstiriik, mis ümbritsetakse müüriga ja linnaga piirnevad alad bastionide vööndiga; 

 

    - Neil relvastatud kaitse all olevatel aladel saab elamisloa ja toidutalongid vürsti heakskiidul;

 

    - Päriluse alusel valitseva vürstliku perekonna ja riigikogu asemel ametisse nimetatud õukonna võimu legitiimsust kinnitab iga-aastane demokraatlik e-valimine;

 

    - Erakonnad, kui tarbetud kuluartiklid saadetakse laiali, elamisloaga isikud saavad loa taotleda osalust endise riigikogu saalis toimuvatel tantsukursustel; 

 

    - Koolid, kui tarbetud kuluartiklid suletakse, õppehooned, kui tarbetud lammutatakse ning kehtestatakse iga-aastased õppused, kus kõigile vanusegruppidele sõltumata nende usust, tõekspidamistest ja nahavärvist tutvustatakse e-valimistel osalemise reegleid;

 

    - Riigikeelena kehtestatakse inglise keel ja kõiki asju peab saama ajada vene keeles; 

 

    - Valdade ja linnade asemel moodustatakse riigimõisad, mis jagatakse vürsti perekonna ja õukonna liikmete vahel. Riigimõisates viiakse läbi rohepööre. Olemasolev taristu, kui tarbetu lammutatakse, riik rajab selle asemele lihtsad ja otstarbekad reformvooditega barakid tööväe majutamiseks; 

 

    - Riigi piiridele moodustatakse okastraatpiirdega kaitstud kallasrajad. Narva, Ida-Virumaa, Peipsi-äärne ja Setumaa kallasrada koos Maardu ja Lasnamäega arvatakse idanaabri koosseisu. Lõunapoolne kallasrada muudetakse polügooniks, sõjaväeosad paiknevad kõigis riigimõisates. Saarte ja ranna-alade elanikud transporditakse riigimõisatesse, mahajääv taristu, kui tarbetu lammutatakse ning inimvabal kallasrajal viiakse läbi rohepööre; 

 

    - Järelejäänud eestlased mahuvad lahedalt ära relvastatud valve all olevasse Rocca al Mare isemajandavasse vabaõhumuuseumisse, kannavad pastlaid, on õnnelikud ning mängivad pühapäeviti kannelt heale vürstile, tema armsale õukonnale ja kallitele väliskülalistele; 

 

    - Riigi eelarve on igavesti hästi tasakaalus.

Sunday, April 16, 2023

ÜKS VANA LUGU

 Rehepapp küttis öösel reht ja et aeg mõnusamalt mööduks, torkas tüki pekki orgi otsa ning asus seda tulel küpsetama. Väljas luurav näljane vanatühi haistis magusat lõhna ning otsustas rehepapile ja tema pekile külla minna. Kuna tal omal pekki polnud, torkas mingi konna orgi otsa, istus rehepapi kõrvale ja hakkas siis seda küpsetama. Ei saanud ometi keegi öelda, et külaline oleks tühja käega tulnud! Rehepapp oli salliva loomuga, tegi vanatühjale ruumi ja lisas koldesse puid. Kui aga vanatühi hakkas oma kõhetut konna maitse parandamiseks üha sagedamini vastu rehepapi prisket pekki tonksama, sai rehepapil hing täis. Ütles vanatühjale paar krõbedat sõna...

 

     Vanasti jätkus lugu nii:

 

Kuna vanatühi manitsemist miskiks ei pannud, virutas rehepapp lõpuks oma äranarritud pekitükiga ülbele kontvõõrale vastu vahtimist. Vanatühjal olid nüüd silmad tulist rasva täis ning ta jooksis valust ulgudes koju – põrgusse. Isegi konna ei võtnud kaasa.

 

     Tänapäeval võib lugu jätkuda aga mitut moodi:

 

- Kohale rutanud kubjas koostas vaenukõne seaduse alusel protokolli, mille põhjal määrati rehepapile vabadusekaotus vaenuliku sõnavara ning rahatrahv solvavate väljendite kasutamise eest. 

 

- Kohale rutanud mõisahärra, kelle käsul kubjas mõisatallis iga päev võrdsete õiguste kaitseks vitsa viibutas, laskis küpsetamisvõrdsuse seaduse alusel võrdsetest osapooltest – pekist ja konnast – pasteeti valmistada. Pasteet muidugi süüa ei kõlvanud, aga kuna seadusel polnud ka alternatiivi, pidid ametist vallandatud rehepapp ja võrdõiguslik vanatühi selle ikkagi alla kugistama.

 

- Kohale rutanud naisõiguslased nentisid, et tegemist on mõttetute keskealiste valgete meestega ning saatsid mõlemad põrgusse. 

 

- Kohale rutanud veganid mõistsid nii rehepapi kui ka vanatühja süüdi elusolendite mõrvamises, lukustasid kurjategijad rehehoonesse ning põletasid maja maha. 

 

- Kohale rutanud valitsus riigistas maksude katteks peki, konna, mõlemad orgid, rehepapi piibu ja 122% kuivatatavast viljast, kehtestas rehealuse maa maksu, tõstis küttepuude aktsiisi, kupja alampalka ning soola sisaldust vitsade leotamiseks kasutatavas vees. 

 

- Kohale rutanud ajakirjanikud käsitlesid sündmusi mitmekülgselt ja sõltumatult ning sotsiaalmeedias puhkes käre diskussioon „pekipugijate” ja „konnaõgijate” vahel. 

 

- Rehepapp ja vanatühi otsustasid, et ei lähe tülli, lähevad hoopis Soome sanitarideks. Rehepapp lahendab nüüd sealses vanadekodus kütteprobleeme ja vanatühi hoolitseb toitlustamise eest. Jõulude ajal käivad kodus – kes Eestis, kes põrgus – haukavad viina peale pekki ja tantsivad jenkat.

Sunday, April 9, 2023

UNENÄGU

     Linnapeal oli muhk otsa ees ja lõug värises. Ta oli pugenud olme- ja biojäätmekastide vahelisse kitsasse prakku ning oleks hea meelega hirmust niutsunud kui tagaajajate hõiked poleks nii lähedalt kostnud.

     Svinstvo linnas olid alanud rahvarahutused. Kurat teab, milline õlekõrs lõpuks kaameli seljarootsu murdis – oli see pargipingil istujatele parkimistasu kehtestamine, habemeaktsiisile vuntsiaktsiisi lisamine, Õigluse ja Hoolimise Divisjoni kõneisiku sm Sossinovski üleskutse panustada hoolsalt õiglastesse lisamaksudesse või see, et Sauna-Ants tõstis vihakõne ellu rakendamise ettekäändel saunaviha hinna kahekordseks – igatahes olid linnatänavad järsku täis oma valitsejatega üldse enam mitte rahul olevaid tigedaid linnakodanikke, kes olid justkui unustanud, et oli need valitsejad äsja ise valitsema valinud.

     Linnavalitsus varjus strateegiliste varude lattu ehk raekoja sahvrisse ning saatis abipalve Vabade Linnade Liidule, kust vastati, et abipalve võetakse sobilikul ajal arutusele ning positiivse vastuse saab see kõigi liikmete konsensuse puhul, millega võib minna aega, sest näiteks Svinstvo naaberlinna suveräänne valitsus oli kohe teada andnud, et nemad juba annetasid hiljaaegu pruugitud väljamaa külmutuskapi ja ärgu need jobud rohkem oodaku ning teised linnapead leidsid samuti, et neil endilgi pole pärast iseenda palkade tõstmist mingeid ülearuseid ressursse.

     Tigedad linnakodanikud tegutsesid hämmastavalt järjekindlalt: peksid läbi sõltumatu väljaande „Svinstvo Hääl” toimetuse, avasid uuesti kooli, raamatukogu ja lasteaia, lõpetasid manöövrid kunstiringi juhatajalt Maasikalt rekvireeritud õunaaias tegutseval abieluvõrdsuse polügoonil, panid põlema postiljoni jalgratta ja lukustasid linnapea ämma sauna leiliruumi. Remondimees Fedja sisenes viinapoodi mitte ukse vaid akna kaudu, pistis põue kolm pudelit viina ning leidis, et revolutsiooniline situatsioon võiks aset leida igal hommikul või vähemalt igal esmaspäeva hommikul. Matemaatikaõpetaja häkkis sisse linnapea ja tema ämma salakontodele, arestis sinna peidetud miljonid ning maksis õpetajatele palgad välja. Siis rünnati raekoda.

     Linnavalitsejad riputati kõik laternapostide otsa – kes näppe-, kes keelt-, kes jalgupidi – vastavalt rahvale osutatud teenuste hulgale ja kvaliteedile. Linnapea leiti üles prügikastide vahelt. Kui tema väriseva lõua alla silmust seati, hakkas raekoja kell lööma. Või õieti hakkas tirisema.

     Ja linnapea ärkas üles. Äratuskell lõi (ptüi – tirises ikka!), alanud oli uus päev, uus ja veel parem päev linnavalitsemise päevade lõputus reas. Taevas säras kevadpäike ja linnapea kõndis raekoja poole. Vastu tulevad kodanikud kummardusid vööni ja liputasid saba, sõltumatu väljaande „Svinstvo Hääl” peatoimetaja lõi kulpi ning kardavoi saluteeris oma uue taskunoaga. Linnapea noogutas armulikult ja jättis meelde need, kes pilgu ära pöörasid. Linn liikus helgesse homsesse, ei seganud seda karavani ei kaameli katkev selgroog, kardavoi koera haukumine ega isegi mitte Fedja naise kommentaarid, mida me siinkohal ei avalda, sest see oleks heade ajakirjandustavade jäme rikkumine ning annaks halba eeskuju nooremale lugejale.

     Kõik oli ju korras?

     Nagu ikka?

     Või mida teie arvate, head valijad?

Tuesday, April 4, 2023

KUIDAS VÄÄRITULT VANANEDA

 KASUTAMISEKS VAID PIISAVA VANUSELISE POSITSIOONI SAAVUTANUD ISIKUTELE !

       Kui oled terve elu olnud edasipüüdlik, töökas ja kohusetundlik ning ühel hetkel märkad, et ootamatult saabunud vanaduse väärikaks veetmiseks puuduvad nii vahendid kui ka võimalused, siis ära heida meelt – unusta kuldse klosetipotiga palee ja palmisaare kokteilid ning püstita kohalike kidurate pensionisammaste vahele iseenda õdus ja kaunilt proportsioneeritud vanaduspõlv. Ole nagu oled!

 Ole vaene ja näe sedamoodi ka välja.

       Pole mingit mõtet üritada noorte edukate tüüpide kombel rõivastuda, niikuinii see ei õnnestu. Korduvkasuta kõiki moest läinud hilpe, kuni need seljast kukuvad, sokke vaheta vaid siis, kui saad nad kätte kingi jalast võtmata. Iga rõivas saab uue hingamise, kui ta pahupidi selga panna!

 Ole vana ja lõhna vastavalt.

       Korraliku vanakese haistab ära juba kolme meetri kauguselt odava napsu ja viletsa tubaka isuäratava aroomi järgi. Kui olid varemalt karsklane, siis nüüd õpi jooma ja suitsetama, köhi kaaskodanike suunas ja sülita neile jala peale. Pese võimalikult harva, pohmellis peaga mine esimesse ettejuhtuvasse supelasutusse, oksenda basseini ja lase ennast lõpuks välja visata. Järgmine kord vali peaparanduseks mõni muu tervisekeskus.

 Ole vana ja vaene, aga aktiivne.

       Räägi igal pool kõva häälega, ühistranspordis mölise lakkamatult, istu klanitud härrasrahva kõrvale ja tee nilbeid märkusi. Ära jäta vahele ühtki „Vox populi“ saadet, pole tähtis, mis teemal see on, helista ja pajata hästi pikalt, kuni sind katkestatakse. Siis laena võõras telefon ja helista uuesti. Sõima kõiki poliitikuid ja parteisid, ülbitse nii noorte kui ka vanadega ning nori igaühega tüli. Ole erapooletult ebaõiglane!

 Vanadus on viga, vaesus on patt – ole stiilne.

       Nihva ära kõik, mis ripakil, isegi kui sul seda vaja pole. Sisenda endale, et oled seda väärt. Pommi karvastelt kaabakatelt suitsu ja narkotsi, kui veab, saad pealekauba peksagi. Lõhkine mokk ja latern silma all näitavad, et vanainimene on sotsiaalselt avatud!

 Carpe diem, quam minime credula postero – olgu iga su päev kui kingitus.

       Meesvanur peaks hommikuti kontrollima, ega tema hõredas habemes ei puudu tatitilk, naisvanurile sobib juustesse ämblikuvõrk, soovitavalt koos ämblikuga. Päeva aitab mööda saata füüsiline tegevus – prügikastide ja pargipinkide ümberlükkamine, pudelite puruksloopimine ja möödakäijate tülitamine. Jalutuskepi või karguga saab täiesti edukalt ootepaviljonide klaase katki koksida. Ekstreemspordi sõbrad võivad mõnel liiklussoonel ratastoolide võidusõitu harrastada. Õhtul tasub nina täis võtta, minna kontserdile või teatrisse ning muuta etendus võimalikult interaktiivseks. Siis pole öömajaga ka muret, selle korraldab politsei, sul pole vaja kunstinäitustel tukkumas käia.

 Vanuri roll on hoida ühiskonna järjepidevust.

       Säästa noori iseõppimise vaevast, näita neile ette, kuidas sigatseda, põikpäiset jora ajada ja leidlikult ropendada, need on väärt oskused. Iga diplomiga lontrus oskab öelda „pasarahe“, „natsisitt“ ja „euroopalikud väärtused“, kunstipäraste lateraalsete arabeskideni (nt „intentsionaalne antiventrikulaarne sündroom“ ehk riigikogu infotund) leiutamiseks puudub neil ealine pagas. Inglise keele pealetungi ajastul on tähtis päris väikestele meenutada emakeelseid vägisõnu, et nad ei unustaks igapäevase „fakkjuu“ kõrval ülemusi koduselt ka lihtsalt perse saata.

        Proovi pensionär, löö kaasa emeriitus ja sa näed, et esialgu ebapiisavana tundunud vanadustoetus võimaldab sul oma järelejäänud päevi veeta piisavalt elujaatavalt, meeleolukalt ning täiesti vääritult!

 23. september 2019

 

Monday, April 3, 2023

PEAVALU

     Linnapeal oli jäle peavalu. Nimelt oli eelmisel päeval raekojas läbi viidud täienduskoolitus vihakõne ja abieluvõrdsuse seaduste kehtestamise, rakendamise ja täideviimise teemadel, mille lõppedes kõrgemalt poolt saadetud konsulent linnapea seltsis kõrtsi läks, ennast täis jõi ja remondimees Fedja naisega tantsima hakkas. Loomulikult läks selle peale vägevaks löömaks, mis Svinstvo linna kõrtsis õhtuti ikka hea tooni juurde kuulus.

     Tõtt öelda valutas linnapea pea eilse kombekohase kultuurilise õhtupooliku pärast ainult natuke, peamiselt valutas see tülikas ihuliige hoopis uute seaduste pärast. Sest tõtt öelda ei saanud ei linnapea ega keegi kohal viibinutest konsulendi jutust mõhkugi aru. Ei aidanud seekord isegi elu- ja poliitikakoolis karastunud linnavalitsejate pikk kogemus jaburate seaduste, ogarate määruste ja mõttetute ettekirjutuste kehtestamise, rakendamise ja läbiviimise alal. Jah, uued seadused olid muidugi „prioriteetselt tähtsad”, „progressiivselt vajalikud”, „ühiskonna sidusust teaduslikult tõstvad” ja „sallivasse inimtulevikku suunatud”, uued seadused olid arusaadavalt „meie ajastu mõistus, au ja südametunnistus” ja nii edasi, aga kuidas linnapea oma valutavat pead ka ei pingutanud, ei tulnud tal ühtki ideed, mida nendega õieti peale hakata. Aga peale tuli hakata, sest kõrgemal pool oodati raportit nii eduka kehtestamise, seaduspõhise rakendamise kui ka massilise täideviimise kohta.

     Laiapõhjalise komisjoni moodustamisest tuli paraku loobuda, sest linna kassa oli valitsejate palkade tõstmise järel tühi, viimase kolmerublase oli linnavarade tasakaalu viimise reformimise juhatamise osakonna juhataja laenanud remondimees Fedjale, lasteaed, kool, haigla ja raamatukogu olid juba optimeeritud, ökoloogilise jalajälje mõõtmise kvoodid ei olnud pori kevadise kuivamise tõttu tootlikud ning kunagi Svinstvo linna strateegiliste varude laos olnud poolik siga oli kah viimase raasuni ära söödud.

     Nii ei jäänudki peavalu ja eelarveliste vahendite defitsiidi all kannataval linnapeal muud üle, kui võtta appi kohalikud vanad head demokraatlikud tavad ning liikuda helgesse tulevikku ja kaugete ülemuste soosingusse rahvaalgatuse jõul.

 

     Saunamees Ants võttis kõhklemata ette vihakõne seaduse kehtestamise, rakendamise ja läbiviimise. „Minu leiliruumis muud kõnet ei tuntagi,” teatas vapper ettevõtja, „maksa 10 kopikat ja lase vihal kõnelda, kas pagan võtku!”.

     Abieluvõrdsuse seadusega asus tegelema linnapea ämm, kes menetles Svinstvo kodanike võrdõiguslikkuse küsimusi ilma kodanikelt ülearu nõu küsimata niikuinii kogu aeg. Kuna kodanikud teadsid, et selle tunderikka naisterahva sõna tuli kuulata tingimusteta, siis polnud karta mingeid tõkked ei abi- ega muu elu võrdsuse, vendluse ja õeluse sirgel teel.

 

     Linnapea kirjutas raporteid ja lisas pildi Svinstvo kohal kõrguvast vikerkaarest, Fedja naine sõimas õues kardavoid ja kardavoi koer lõi talle hambad säärde, taevas säras kevadpäike, kõrtsist kostus võrdõiguslike kodanike jutt ja naer ning saunamees Ants läks linnapea ämmaga kaasikusse uute vihtade tegemise plaani pidama.

     Kõik oli jälle korras.

     Nagu ikka.

     Mida te siis arvasite?

 

3. aprill 2023